“Ära vabanda, tee õigesti,” (Don’t be sorry, be right) on lause, mis kuulus varalahkunud tõlgi ja toimetaja Toomas Toomra keelesalve. Paraku on elu keeruline: kõigil juhtub äpardusi ja vabandamine lunastab meid hädast.
Roos on roos, kas Brexit on Brexit?
Maasikad, mis ajasid segadusse
Eesti keele elavdamine
Kuidas see mõjutab?
Kui me räägime muljest, siis millest me räägime?
Muljetamine on rahvasuus kergemeelne tegevus, millest tasub hoiduda, kui on soov jätta endast tõsiseltvõetav mulje. Juristid on seadustesse kirjutanud muljelisi piiranguid. Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 17 ütleb: “Kellegi au ega head nime ei tohi teotada.” Saamaks aru ühe või teise isiku aust, selle kujunemisele või kaotusele tõukavatest muljetest, tuleks esmalt jõuda kokkuleppele selles, mis asi on mulje.
Kes on mõistlik, kes keskmine inimene?
Maitse üle ei vaielda, disaini üle vaieldakse küll
Tootmisettevõttete argipäev seisneb nii olemasolevate produktide tiražeerimises kui uute toodete arendamises ja turustamises. Mõnikord on loodav ese sedavõrd suure potentsiaaliga, et see registreeritakse ametlikult tööstusdisainilahendusena. Juhtub sedagi, et konkurent, kellel endal loomingulist jõudu või tahet vähem, asub toodet mingil kujul kopeerima.
Keeleteadlane kohtupingis
Üks on mitu ja mitu on üks
Mind the Meaning sai 5 aastaseks
Kes kontrollib faktikontrolli?
Suudlevate tudengite mõistatus
Millal kohtusemiootilisest ekspertarvamusest pole kasu?
Kohtueksperdi erapoolikus ja erapooletus
Kohtueksperdi kui autori usaldusväärsus on kahtlemata üks võtmeküsimusi mis tahes ekspertiisidokumendi adekvaatsel hindamisel. Vaatleme lähemalt, mida sellest probleemist on seni kirjutatud ning millised on nende arvamusavalduste järelmid praktilisele koostööle ekspertide ja õigusvaidluse osapoolte vahel.
Faktiväited ja väärtushinnangud
Kas Eesti õigussüsteem on selge ja teaduspõhine?
Igav reklaam
Igav reklaam on nagu vaimuvaesus – keegi ei taha, et see käiks tema toote või teenuse pihta, teisalt pole ka neid, kes sooviksid igavaid reklaame näha. Ometi võib igavusest teha põneva teema. Seda näitas paar-kolm aastat tagasi kaameratootja Leica, kes pealkirjastas oma 45-minutilise reklaamvideo küsimusega: „Kas see on kõigi aegade igavaim reklaam?“
Miks ülepea kohtusaalis keeleteadlast kuulata?
Keelest rääkimine on tavaliselt tänamatu töö. Me kõik räägime mingit keelt emakeelena ja vaatamata võimalikele emakeeletunni kahtedele oleme ikkagi keele kompetentsed kasutajad. Sellest tõest järeldatakse tihti, et me kõik oskame samaväärselt keelt analüüsida ja selle tähendust lahti mõtestada. Kahjuks näitavad igapäevased valestimõistmised ja vaidlused, et selline järeldus on ekslik.
Semiootik kohtupingis
Semiootilise ekspertiisi kasutamine õigusvaidlustes on järjest tavapärasem asi. Vähemalt Eestis. Kuid mitte alati pole see nii olnud. Järgnevalt kirjeldame põgusalt esimesi teadaolevaid kaasusi, kuhu semiootika taustaga teadlasi ekspertidena kaasati, kuid mis seisavad ajaliselt üsna kaugel sellest, et olla seotud Lihula monumendi, K-kohukese või „kommarid ahju“ T-särkidega.