Kui me räägime muljest, siis millest me räägime?

Kui me räägime muljest, siis millest me räägime?

Muljetamine on rahvasuus kergemeelne tegevus, millest tasub hoiduda, kui on soov jätta endast tõsiseltvõetav mulje. Juristid on seadustesse kirjutanud muljelisi piiranguid. Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 17 ütleb: “Kellegi au ega head nime ei tohi teotada.” Saamaks aru ühe või teise isiku aust, selle kujunemisele või kaotusele tõukavatest muljetest, tuleks esmalt jõuda kokkuleppele selles, mis asi on mulje.

Maitse üle ei vaielda, disaini üle vaieldakse küll

Maitse üle ei vaielda, disaini üle vaieldakse küll

Tootmisettevõttete argipäev seisneb nii olemasolevate produktide tiražeerimises kui uute toodete arendamises ja turustamises. Mõnikord on loodav ese sedavõrd suure potentsiaaliga, et see registreeritakse ametlikult tööstusdisainilahendusena. Juhtub sedagi, et konkurent, kellel endal loomingulist jõudu või tahet vähem, asub toodet mingil kujul kopeerima.

Miks ülepea kohtusaalis keeleteadlast kuulata?

Miks ülepea kohtusaalis keeleteadlast kuulata?

Keelest rääkimine on tavaliselt tänamatu töö. Me kõik räägime mingit keelt emakeelena ja vaatamata võimalikele emakeeletunni kahtedele oleme ikkagi keele kompetentsed kasutajad. Sellest tõest järeldatakse tihti, et me kõik oskame samaväärselt keelt analüüsida ja selle tähendust lahti mõtestada. Kahjuks näitavad igapäevased valestimõistmised ja vaidlused, et selline järeldus on ekslik.  

Semiootik kohtupingis

Semiootik kohtupingis

Semiootilise ekspertiisi kasutamine õigusvaidlustes on järjest tavapärasem asi. Vähemalt Eestis. Kuid mitte alati pole see nii olnud. Järgnevalt kirjeldame põgusalt esimesi teadaolevaid kaasusi, kuhu semiootika taustaga teadlasi ekspertidena kaasati, kuid mis seisavad ajaliselt üsna kaugel sellest, et olla seotud Lihula monumendi, K-kohukese või „kommarid ahju“ T-särkidega.