Millist koostööd alustavad ettevõtjad ülikoolidega soovivad?

14. detsembril 2022 toimus Tartus, Lydia hotellis teadusfoorum “TeadusEST 2022: teadlase roll muutuvas maailmas”, kus arutleti teadus- ja teadmissüsteemi, teaduse rakendamise ja rahvusvahelise koostöö üle. Juttu jätkunuks kauemaks, ka teadusrakenduste teemal.

Selguse mõttes olgu öeldud, et teadusrakendustega tegelemine ei sobi igaühele: riskid on samasugused nagu teistelgi ettevõtjatel ja need on suured. Ilusate silmade eest raha ei maksta ning teadlase renomeega ei pruugi esimese hooga kaasneda mitte positiivsed rõõmuhõisked, vaid erinevad kõhklused, kahtlused ja veidravõitu küsimused. Liiati ei tohi teadusrakendustega tegelemise tuules unustada, et vajame alusteadmiste uurijaid, kes ei pea end halvasti tundma selle pärast, et neid huvitavad just teoreetilisemad küsimused.

Kas alustavatel humanitaaridest teadusmetoodikate rakendajatel on midagi, mida riigilt ja ülikoolidelt toetuseks tahta? Selline küsimus kõlas foorumil ja selline küsimus kerkib tihti ka mitmetes muudes aruteludes. Kõige enam vajavad teadlased seda, mida ülejäänud ettevõtjad – vähem kunstlikke takistusi ja rohkem pealehakkamist toetavat keskkonda. Kuid juhuks, kui jõulusoovidesse saab midagi lisada, esitagem loend ideaalsest maailmast:

  • Juurdepääs teadusandmebaasidele. Teadusartiklite tellimine on kallis, nende ostmine on delegeeritud ülikoolidele, kus sama ligipääsu kasutab vahel sadu inimesi. Juhul kui Eesti riigi eelarvest ostetakse juba täna juurdepääs ülikoolidele, kus suur osa üliõpilasi kõiki andmebaaside võimalusi nii ehk nii ära ei kasuta, ei tohiks alustavatele humanitaarteadlastest ettevõtjatele mingitel kokkuleppelistel tingimustel olla teadusbaasidele juurdepääsu tagamine üle jõu käiv ülesanne.

  • Ülikoolide valmidus vastata rakendajate küsimustele. Kõik ülikoolides töötavad õppejõud, teadurid, professorid ja dotsendid ei pea oma muu töö kõrvalt soovima vastata rakendajate küsimustele. Seda enam, et konverentsil öeldi välja karm tõsiasi – viimase 20 aastaga on ootuste nimekiri teadustöötajatele pidevalt pikenenud, samas kui ühtegi senist kohustust sealt maha ei ole arvestatud. Rakendajad ei peaks erinevatest ootustest ülekoormatud teadlasi täiendavalt kurnama, mistõttu oleks kõigile osapooltele mõistlik, et endast annaksid ülikoolide ja instituutide kodulehtedel märku need teadlased, kes ise on nõus vastama rakendajate n-ö 10 minuti küsimustele.

  • Vaimselt terve tööjõud. Konverentsil jäi kõlama teema, mida ei arendatud küll piisavalt edasi, kuid mis kumas läbi mitmetest sõnavõttudest – kujunenud olukord teadussüsteemis, eelkõige intensiivne projektimajandus mõjub kahjustavalt selles osalejate vaimsele tervisele. Siinkohal soovime ettevõtluse seisukohast nentida, et ettevõtjad ei soovi tegeleda nende tagajärgedega kvalifitseeritud tööjõu kaasamisel, mida praegune teadussüsteem tekitab. Ettevõtted vajavad vaimselt terveid partnereid ning kui valik on kahe samaväärse kandidaadi vahel, eelistatakse seda, kes ei ole lasknud end elumere lainetest ära väntsutada.

  • Taotlusvoorude asemel auhinnad. Konverentsil püsitati küsimus, kuidas saaks alustavaid teadusmahukaid ettevõtteid senisest enam kaasata Eesti Teadusagentuuri grandivoorudesse. Vastus: paljusid alustavaid ettevõtteid ei saagi sellistesse voorudesse kaasata. Ettevõtluses tuleb keskenduda ennekõike kliendile, mistõttu igasuguste taotlusvormide ja kokkuvõtvate aruannete koostamine on igapäevase töö seisukohast äärmiselt kahtlase väärtusega ressursipaigutus. Pigem tasuks Eesti Teadusagentuuril võtta eeskuju sellest, kuidas USA Kaitseministeerium algatas sajandi alguses isesõitvate autode arendusprogrammi. Initsiatiivi raames korraldati isesõitvate autode võistlusi. Oodatud olid kõik soovijad, kuid peamiselt kuulusid osalejate hulka Ameerika ülikoolide ja nendega seotud ettevõtete meeskonnad. Parimatele jagati märkimisväärseid rahalisi auhindu. Seejuures hoiduti liigsest bürokraatiast.

Pühadeajaga seoses oleks veider jätta tähelepanuta need aspektid, mille suhtes Eestis tegutsevatel alustavatel teadusmahukatel ettevõtetel on põhjust tänulik olla ja mille säilimise nimel edasi pingutada:

  • Toimiv haridussüsteem. Kuigi haridussüsteemi pikaajaline jätkusuutlikkus on küsimus, mille üle arutleda, võiksime ettevõtjatena olla tänulikud, et oleme haridusega tänaseks seal, kus me oleme.

  • Ettevõtlust soosiv riik. Ettevõtjate nurinad tunduvad vahel piiritud, kuid mitmete teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes soosib Eesti õigussüsteem igati mis tahes ettevõtlusega katsetamist.

  • Madal korruptsioonitase. Kuigi korruptsioonil selle erinevates vormides on Eestis veelgi taganemisruumi, kindlustab tänane olukord üsnagi võrdsed võimalused kõigile, kes sooviksid kas midagi arendada või endale südamelähedast järele proovida.

Peamist osa teadusrakendustega seotud vastutusest, ootustest ja eeldustest peavad kandma siiski teadusmetoodika rakendajad ise. Siiski on tähtis mõista, et ettevõtlus, nii nagu ka igasugune muu inimtegevus ei toimu vaakumis. Seda olulisem, et aeg-ajalt leiavad aset sellised inspiratsiooni pakkuvad foorumid nagu "TeadusEST 2022", mille korraldamisega said koostöös hakkama Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Eesti Teadusagentuur ja Eesti Teaduste Akadeemia.

Tiit Kuuskmäe on Mind the Meaning partner, kes tegeleb kohtusemiootika kaasustega. Päise kujundus: Kristjan Holm. Sotsiaalmeedia foto: Henri-Kristjan Kirsip & ETAG