Kõik kohtuteaduslikult huvipakkuvad osad semiootikast on teatud viisil sarnased, iga ebahuvitav osa on kasutu talle omasel moel. Ennekõike pakuvad kohtuteaduslikult huvi teooriad, millest on tolku empiiriliste küsimuste lahendamisel. Näiteks kahest märgisüsteemide põhiteooriast, Saussure’i ja Peirce’i omast, on empiirilisem šveitsi keeleteadlase Ferdinand de Saussure’i lähenemine.
Intellektuaalomandi vaidluste seisukohast võib praeguse seisuga kohtuteaduslikult ebaproduktiivseteks pidada näiteks järgmisi teooriaid, metoodikaid ja teoseid:
- Kõik Charles Sanders Peirce’i semiootilised teooriad, olgu nendeks siis märgi definitsioonid või märkide klassifikatsioonid (ikoon, indeks, sümbol jt). Probleem pole mitte selles, et Peirce’i teooriates oleks midagi valesti, vaid selles, et nende seost empiiriliste küsimustega on raske tuvastada.
- Algirdas Greimas’ semiootiline ruut, mille näitena võib tuua sugudevahelise neliku: mehelik, naiselik, mittemehelik, mittenaiselik. Kuigi semiootiline ruut on leidnud tublisti rakendust mitmesugustes turundusega seotud töödes (vt Laura Oswald), ei ole kohtuteaduslikus kontekstis, kus peab tegelema kasutatud märkide tähendusväljade tuvastamisega, semiootilisest ruudust eriti abi. Näiteks kaubamärkide segiajamise tõenäosuse hindamisel on raske näha, kuidas semiootilist ruutu saaks asjakohaselt rakendada.
- Marcel Danesi “Kuriteo märgid: sissejuhatus kohtusemiootikasse” (Signs of Crime: Introducing Forensic Semiotics, 2013) on paljutõotava pealkirjaga raamat. Lähemal vaatlusel selgub, et tegemist on asitõendiliikide (nagu sõrmejäljed, käekiri jms) metatasandilise tõlgendusega, mis on sellisena küll akadeemiliselt nauditav, kuid lisab vähe praktiliselt kasulikku juba teadaolevatele tehnikatele.
Produktiivsete lähenemiste osas oleks paslik alustada Saussure’ist, kelle definitsiooni kohaselt koosneb märk tähistaja ja tähistatava omavahelisest suhtest. Lihtsustatult öeldes mõistame tähistatava all mingit ideed või kontsepti. Näiteks kujutlust paberossidest, mille suitsetamine oli varem tublisti populaarsem kui tänasel päeval. Tähistajana toimiksid sellises suhtes nende samade paberosside tavakeelelised nimed. Näiteks Eesti iseseisvuse algusaegadel, 1920. aastatel olid registreeritud paberosside kategoorias sellised brändid nagu "Zephyr" ja "Zambo". Märgi definitsioonile lisandub Saussure’i järgi tema väärtuseline aspekt, mida oleme punasümbolite kontekstis varem käsitlenud.
Teine hea näide empiirilisest käsitlusest on Gunther Kressi ja Theo van Leeuweni visuaalsemiootiline monograafia “Piltide lugemine: visuaaldisaini grammatika” (Reading Images: The Grammar of Visual Design, 1996). Kress ja Leeuwen loetlevad terve rea tõlgenduslikke vahendeid, mis aitavad selgitada visuaalsete märkide struktuurseid efekte. Oletame, et sigaretipakil "Zambo" on ühel pool kujutatud meesterahvas, kelle pilk on suunatud kaugusesse ja teisel pool seesama meesterahvas, kes lähiplaanis vaatab paki kasutajale otsa. Kressi ja Leeuweni järgi on mõju erinev: esimesel juhul on tegemist informatsiooni pakkuva (offer) tüüpi kompositsiooniga, mis ei nõua tarbijalt otsest reaktsiooni; teisel juhul, kui meesterahvas vaatab kasutajale otsa, ärgitab pakendi disain vaatajas mingisugust reaktsiooni (demand) ning informatsiooni jagav aspekt jääb pigem tahaplaanile.
Ilmselt mõned kõige perspektiivsemad väljavaated edasisteks kohtuteaduslikult huvipakkuvate semiootiliste teooriate arendamiseks on leitavad kokkupuutel formaalloogiliste uuringutega. Peeter Lorents on NATO Küberkaitse Oivakeskuse teadurina avaldanud artikli "Teave ja informatsioon" (Knowledge and information), milles esitatakse Saussure’i lähenemisega sarnanev märgiteoreetiline mudel. Erinevalt Saussure’ist tegeleb Lorents selliste olukordadega, kus tähistaja ja tähistatava suhe on üksühene. Ühemõttelise tähendusega märgiteooriast võib olla kasu infotehnoloogiliste probleemide üle väitlemisel. Näiteks kui Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) heaks töötav häkker väidab, et IP aadress "103.216.236.27" ei ole tema arvuti aadress ega üldse ühegi arvuti aadress, vaid tähistab Koola poolsaarel asuva Murmanski Koduloomuuseumi GPS koordinaate, siis saab tähistaja-tähistatava üksühese suhte kaudu selgitada välja, kas häkkeri väide on tõene või väär. Küberruumis toimuvate pettuste tõendamisel on formaalloogiline märgiteooria viimane tulemüür, mille vastu võib algaja murda oma kaela, kuid mis ise jääb murdumatuks.
Tiit Kuuskmäe on Mind the Meaning partner, kes tegeleb kohtusemiootika kaasustega. Päise kujundus ja karrikatuur: Kristjan Holm.