30.septembril korraldati Semiofesti egiidi all semiootik Chris Arningi juhtimisel rahvusvaheline veebiseminar pealkirjaga "Semiootika kui ekspertarvamus" (Semiotics as Expert Testimony). Seminari mõlemad ettekanded käsitlesid semiootika ekspertarvamusi seoses kohturadadele jõudnud valimiskampaaniatega Eestis. Neil teemadel esinesid ja vestlesid vilunud semiootikud Kaie Koppel ning Chris Arning.
Kuivõrd kohtusemiootika metodoloogilisi mõttevahetusi toimub piisavalt vähe, võib miniseminari pidada üsna märkimisväärseks sündmuseks. Teistest enam väärivad tähelepanu seminaril kõlanud üldväited ning mõlema esineja ettekandes sisaldunud metodoloogilised juhised.
Esinejad rõhutasid, et kohtusemiootiline uurimistöö erineb n-ö tavalisest semiootika uurimistööst ennekõike oma detailsuse astme ja järelduste põhjendatuse poolest. Paratamatult kerkib küsimus, kas kohtusemootikalt ei võiks mõningast müstilisuse loori kergitada nii, et seda käsitletaks empiirilise semootilise uurimistööna. Tõsi, rangelt andmetel või taju-uuringutel põhinevad metoodikad ei ole praegusaja semiootikas eriti levinud, mistõttu võib selline lähenemine tunduda mõneti võõrastav, mis aga ei tähenda, et tegemist oleks otseselt millegi revolutsioonilisega. Empiirilisi uurimistöid tehakse teisteski sotsiaal- ja humanitaarteadustes ning sellealane metodoloogia on päris lai, mistap saaksid semiootikud neis suundades uudishimulikuma pilguga ringi vaadata. Lihtsustatult öeldes võiks näiteks diskursiivse analüüsi asemel kasutada sõnasemantikal, statistikal või tajupsühholoogial põhinevaid lähenemisi. Kindlasti kaasneks metoodilise nihkega hulk seni veel lahenduseta küsimusi, näiteks kvalitatiivse iseloomuga ekspertarvamuse järelduste usaldusvahemiku jms osas.
Mis puudutab metodoloogilisi juhiseid, siis vääriks nende põhjalik analüüs mitmeid lehekülgi, kuid antud juhul polemiseerime vaid märkimisväärsemate nüanssidega. Kuna konkreetseid juhiseid kohtusemiootiliseks uurimistööks kohtab pigem harva, siis esitame hakatuseks juhiste terviknimekirjad. Alustagem Kaie Koppeli nimekirjaga, milles sisaldub 10 punkti:
- Kas eesmärgid on seatud? Kas küsimused on selged?
- Kas neid eesmärke on võimalik täita ning vastata küsimustele semiootika vahenditega?
- Kui mitte, siis kas kas küsimusi saab ringi sõnastada? Kui mitte, siis kas eksperdina on võimalik anda semiootilisi vastuseid nendes küsimustes?
- Hinda uurimiseks esitatud materjale.
- Tutvu kontekstidega ja hinda parameetreid, mida tuleks uurida.
- Koosta nimekiri meetoditest ja mudelitest, mis analüüsiks kõige paremini sobivad ja selgita, miks nad kõige paremini sobivad (objektiivsus!).
- immanentne analüüs
- kontekstuaalne analüüs
- Kuidas tähendust luuakse, mis on tähendus ja selle mõju?
- Ära võta kohtuniku rolli.
Chris Arning loetles 8 olulisemat aspekti kohtusemiootilise ekspertarvamuse koostamisel:
- metodoloogia valimine ja põhjendamine
- selle süstemaatiline ja terviklik rakendamine
- objekti järkjärguline kohtulik analüüs
- võrdlemine hinnanguliste faktorite (evaluative quotients) alusel
- kommunikatiivse konteksti rikkalik kihistamine
- võrdlemine sarnaste uurimustega
- mõistlikkusest lähtumine
- pidev eneserefleksioon ja vigade kontrollimine
Siinkohal tuleks küsida, kas mitmeid ülalloetletud punkte ei võiks käsitleda reliaabluse ja valiidsuse mõistete lahtikirjutusena. Teiste sõnadega ning tublisti lihtsustatult: kuidas, tagada, et (1) valitud uurimismeetodid mõõdaksid just seda, mille mõõtmiseks need on mõeldud ja (2) ekspertarvamuse tulemused oleks korratavad. Kui nii, siis tasuks esitatud juhiseid just sellistes laiemates teadustööle esitatavate nõuete raamistikes vaadelda, sest nii seonduks semiootika ekspertarvamus üldisemate humanitaar- ja sotsiaalteaduslike arusaamadega ning väheneks kohmetus nii ekspertarvamuste koostajate, tellijate kui lugejate perspektiivist. Liiati on korratavuse põhimõte oluline seepärast, et Eesti kohtupraktika on võistluslik ehk ekspertarvamuste üle peab saama väidelda. Kui vastaspoole juriidiline esindaja ja ekspert ei saa aru, kuidas tulemusteni jõuti, et arutluskäiku iseseisvalt kontrollida, siis pole võimalik selle üle ka ratsionaalselt väidelda.
Semiofesti eestvõttel toimunud kohtusemiootika seminar vajaks kahtlemata järge. Viimane sarnane mõttetalgu Eestis toimus Eesti Semiootika Seltsi eestvõttel 2010. aastal Tartus, Riigikohtu hoones. Ekspertarvamuste tellija vaatepunkti esindas Politsei- ja Piirivalveamet. Tänaseks on tellijate hulk tublisti laienenud. Ühtlasi on 12 aastat piisavalt pikk aeg, et heita värske pilk valdkonna metoodikatele.
Tiit Kuuskmäe on Mind the Meaning partner, kes tegeleb kohtusemiootika kaasustega. Päise kujundus: Kristjan Holm. Sotsiaalmeedia foto: Unsplash