Me ei kirjuta mitte üksnes igavalt kasulikke analüüse,
vaid suudame enda üle ka nalja heita.

 

 

KEELETEADLANE

Niisiis – õpingud on läbi, teadusprojektides oleme ka osalenud. Mis edasi saab?

SEMIOOTIK:

Ma arvan, et teeme... firma.

 

KEELETEADLANE:

Hea mõte... Kuid me peame otsustama, mida see firma pakub.

 

SEMIOOTIK: 

Täpselt nii! Me peame otsustame, mida see firma pakub ...

 

KEELETEADLANE: 

Seda ma juba ütlesin.

 

SEMIOOTIK:

Seda sa juba ütlesid ... jah. Ühesõnaga - me võime aidata inimestel ... koostada oma voldikutele tekste või noh, ütleme, et ... tegeleda nende imagoloogiaga.

 

KEELETEADLANE:

Imagoloogiaga? Ma ei tea imagoloogiast midagi.

SEMIOOTIK:

Mina ka mitte ... Võibolla me ei peaks tegelema imagoloogiaga ...

 

KEELETEADLANE: 

Just. Ma arvan, et me ei peaks tegelema imagoloogiaga.

 

SEMIOOTIK:

Lepime kokku, et kui on üks asi, millega me kindlasti ei tegele, siis see on - imagoloogia!

 

KEELETEADLANE:

Sa sooviksid loendada kõiki neid asju, millega me kindlasti ei tegele?

 

SEMIOOTIK:

Ei, seda mitte ... tead me peame kokku hoidma kui me tahame, 
et sellest ettevõtmisest asja saaks. Lisaks sellele - me peame olema originaalsed.

 

KEELETEADLANE:

Originaalsed!? Mida sa sellega mõtled?

 

SEMIOOTIK:

Selles mõttes, et me peame pakkuma ikkagi midagi sellist, mida keegi teine ei paku.

 

KEELETEADLANE: 

Jaa, see oleks mõistlik ...

 

SEMIOOTIK:

Tead, ma olen alati mõelnud, et ma tahaks olla mingisugune ekspert. Mingi semiootika ekspert.

 

KEELETEADLANE:

Semiootika ekspert? Hmm... no ma ei tea. Viimasel ajal olen töötanud läbi kohutava virna kohtukaasusi ning rakendanud siin paari tummist mudelit kohtunike tõstatatud tõlgendusprobleemidele. See oli mu doktoritöö jaoks.

 

SEMIOOTIK:

Ühesõnaga - sa oled semantika ekspert õigustekstide analüüsimise küsimuses.

 

KEELETEADLANE:

Noh, jah, midagi seesugust ... jah huvitav, mis ekspert sina siis enda arvates oled? Mis loom see semiootika ekspert selline on?

SEMIOOTIK:

Pole aimugi. Kuid kummalisel kombel on tuttavad advokaadid küsinud minult kaubamärgivaidluste kohta.  Asi on selles, et kaubamärkide puhul tajutakse neid kasutajate ja omanike poolt selgelt märkidena, ning märgid on semiootika uurimisvaldkonnaks. Ühtlasi olen ma nende arutelude käigus tabanud ära ühe viisi,  kuidas semiootika saaks kogu selle värgi teaduslikele   kriteeriumitele allutada... ja klientide raha kokku hoida.

 

KEELETEADLANE: 

Sa oled päris pime - sa oledki semiootika ekspert!

 

SEMIOOTIK:

Eee ...

 

KEELETEADLANE:

Sa oled semiootika ekspert kaubamärgivaidlustes.

 

SEMIOOTIK:

Heh, optimist. Arvad, et nii käibki? Et naks ja valmis. Sa kindlasti arvad, et meil on nüüd firma koos?

 

KEELETEADLANE:

Muidugi. Me pakume kaht teenust : õigustekstide semantilist analüüsi ja kaubamärkide semiootilist analüüsi. Nüüd on veel jäänud viimane küsimus - mis on meie firma nimi?

 

SEMIOOTIK:

Lubatagu mul. Meie firma nimeks saab "Mind the Meaning".

 

KEELETEADLANE:

Mis asi?

 

SEMIOOTIK:

Eesti keeles "Märka tähendust". Me mõlemad tegeleme tähendustega, eks? Küll natuke erineval moel, kuid mis sellest. Järelikult ühendab meid: "Mind the Meaning". Saad aru, nagu Londoni metroo kõlarist tuleb lause "Mind the gap".

 

KEELETEADLANE:

Sa arvad, et kui me selle siin nii lühidalt kirja paneme - et sina ütlesid nime ja oligi kõik... et siis kõik need inimesed, kes mu sõnu praegu loevad jäävad seda uskuma?

 

SEMIOOTIK:

Sa tahaksid neile rääkida sellest, kuidas me pool aastat järgemööda iga päev oma firma nime mõtlesime? Teineteisele nimekirju saatsime nagu noored armunud? Niimoodi - jänes kübarast on ikka märksa efektsem.

 

KEELETEADLANE:

Seda küll. Jätame siis nii.

 

SEMIOOTIK:

Mis me logoga teeme?

 

KEELETEADLANE:

Logoga? Asi läheb kuidagi kahtlaselt imagoloogiliseks jällegi.

 

SEMIOOTIK:

Ah, ära hakka.

 

KEELETEADLANE:

Ma arvan, et peaksime lõpetama selle eputamise ja rääkima neile, kes seda teksti loevad, nii nagu asi oli.

 

SEMIOOTIK:

Et see on sealt Hiina Rahvamuuseumist, Pekingist?

 

KEELETEADLANE:

Jah. Et see on Songi keisririigi ajast (960-1279) pärinev kaubamärk - Valge Jänes.
 

 

SEMIOOTIK:

Hiinlased väidavad, et see on maailma esimene kaubamärk!
 

 

KEELETEADLANE:

See sobib meile hästi. Et ühesõnaga see Valge Jänes on õmbluspoe reklaamtempel, mis täidab reklaami eesmärki ja hoiatab samas kaubamärgi jäljendamise eest.

SEMIOOTIK:

Mhmh, ja et templi peal on öeldud, et õmblustöökoja omanik on Liu perekond.

 

KEELETEADLANE:

No jah, kuigi nad võivad meile muidugi hakata rääkima lugusid.
Et kuidas nii - teete kaubamärgivaidluste ekspertiise, kuid ise kopeerite maailma esimest kaubamärki,
mille peal on öeldud, et seda jäljendada ei tohi.

 

SEMIOOTIK:

Heh! Võib jääda tõesti mulje, et see on midagi kahtlast. Kuid märk on ju hea. Lisaks on Liu perekond praeguste seaduste järgi õigused sellele kaubamärgile kaotanud - kui kaubamärki pole teatud aja reaalselt kasutatud, siis võib selle kasutusse võtta kes iganes seda soovib.

 

KEELETEADLANE:

Näiteks meie?

 

SEMIOOTIK:

Näiteks meie.

 

KEELETEADLANE:

Jäägu siis nii.

 

SEMIOOTIK:

Jah, jäägu nii.

 

KEELETEADLANE:

Huvitav, kas meile mõni klient ka tuleb? Mis sa arvad?

 

SEMIOOTIK:

Vaatame!